Ongi kätte jõudmas viimane kohustuslik blogi kanne. Ülesandeks on kirjeldada, milline võiks olla veeb ja sotsiaalne tarkvara 5-10 aasta pärast.
Ohjah, ei oskagi alustada. Üks asi millest hetkel väga palju räägitakse on pilve lahendus, ning ta kogub praegu juba tuure, siis ma ei imestaks kui 5-10 aasta pärast ongi kogu info paigutatud pilve lahendusse. See omakorda tõstatab riskid, kuid ma ei usu, et keegi teadmatult oma andmeid sinna koondab, ses suhtes, et kõik teavad miks on seda vaja ja mis on riskid ja kuidas neid riske võimalikult väikseks hajutada.
Sotsiaalmeedia koha pealt, ma tahaksin, et oleks üks põhiline sotsiaalne tarkvara, ükskõik siis mis ta pole, et kõik inimesed oleksid koondunud ühte kohta, kuna mõte mitmest erinevast kontost (orkut, facebook, google+, twitter, myspace), ei meeldi mulle eriti. Seega loodame, et asi läheb selles suunas.
Kuna tegemist on suht ennustusega, siis ei ole see eriti mulle meele järgi. Asjad liiguvad selles suunas nagu nad minema peavad.
Monday, November 28, 2011
Nädal 14
Selle nädala ülesandeks on siis kirjeldada blogis kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallas.
Esimeseks juhtumiks peaks mainima selle, et kuskil kuu aega tagasi saadeti mulle maili peale 2 taolist kirja. Täpselt ei mäleta, mis sisu oli ning seda kirja mul alles ka ei ole. Aga midagi oli nii, et uskumatu võimalus, kuskil riigis on jäetud mulle panka mingi suur summa. Kiri tuli kohale meili aadressilt, mis paistis täiesti usaldusväärne, googeldasin seda ka, aga midagi eriti sealt välja ei tulnud. Mul tekkis kohe kahtlus, et kuidas peaks keegi taoline mu e-maili saama ja seda ise mulle saatma. Ahjaa, kirjas oli kaasas veel pdf dokument, kus oli see enamus juttu kirjas. Muidugi mina midagi sellega peale ei hakanud ja kustutasin kirja ära.
Üheks juhtumiks võiks kirjeldada spämmi reklaame. Tuleb mingi kiri ette, netis surfates ning et te olete võitnud mingi asja (kõik on eesti keeles), ühekorra sai auhinnaks valida Apple Macbook Pro, ning siis ma mõtlesin, et vaatame mis saab, ma juba eelnevalt aimasin, et tegemist on taolise skeemiga, et ma valin auhinna ära ja siis tuleb veel mingi süütu leht ette, kus olulisi andmeid ei nõuta ja viimaseks leheks tuleb sisestada enda mobiili number, ja nii oligi, loomulikult mobiili nr ma sinna ei sisestanud ja läks "close window".
Kolmandaks juhtumiks siis üks juhtum põhikooli aegadest. Sel ajal mängisid väga paljud ühte MMORPG mängu Runescape (kindlasti mängitakse ka praegu, aga minu tutvusringkonnast enam mitte). Ning väga aktuaalne teema oli seal kontode scämmimine (vähemalt nii nimetati seda sel ajal). Ega me täpselt ei teadnud, kuidas see juhtus, aga arvati, et keyloggerite kaudu, et kuskil arvutis on need sees olnud ning sisse logides salvestab klaviatuuri vajutusi. Päris paljude sõprade kontod saadi niimoodi kätte ning osad alustasid ka otsast peale mängimist.
Esimeseks juhtumiks peaks mainima selle, et kuskil kuu aega tagasi saadeti mulle maili peale 2 taolist kirja. Täpselt ei mäleta, mis sisu oli ning seda kirja mul alles ka ei ole. Aga midagi oli nii, et uskumatu võimalus, kuskil riigis on jäetud mulle panka mingi suur summa. Kiri tuli kohale meili aadressilt, mis paistis täiesti usaldusväärne, googeldasin seda ka, aga midagi eriti sealt välja ei tulnud. Mul tekkis kohe kahtlus, et kuidas peaks keegi taoline mu e-maili saama ja seda ise mulle saatma. Ahjaa, kirjas oli kaasas veel pdf dokument, kus oli see enamus juttu kirjas. Muidugi mina midagi sellega peale ei hakanud ja kustutasin kirja ära.
Üheks juhtumiks võiks kirjeldada spämmi reklaame. Tuleb mingi kiri ette, netis surfates ning et te olete võitnud mingi asja (kõik on eesti keeles), ühekorra sai auhinnaks valida Apple Macbook Pro, ning siis ma mõtlesin, et vaatame mis saab, ma juba eelnevalt aimasin, et tegemist on taolise skeemiga, et ma valin auhinna ära ja siis tuleb veel mingi süütu leht ette, kus olulisi andmeid ei nõuta ja viimaseks leheks tuleb sisestada enda mobiili number, ja nii oligi, loomulikult mobiili nr ma sinna ei sisestanud ja läks "close window".
Kolmandaks juhtumiks siis üks juhtum põhikooli aegadest. Sel ajal mängisid väga paljud ühte MMORPG mängu Runescape (kindlasti mängitakse ka praegu, aga minu tutvusringkonnast enam mitte). Ning väga aktuaalne teema oli seal kontode scämmimine (vähemalt nii nimetati seda sel ajal). Ega me täpselt ei teadnud, kuidas see juhtus, aga arvati, et keyloggerite kaudu, et kuskil arvutis on need sees olnud ning sisse logides salvestab klaviatuuri vajutusi. Päris paljude sõprade kontod saadi niimoodi kätte ning osad alustasid ka otsast peale mängimist.
Nädal 13
Antud nädala ülesandeks on kirjeldada kahte vaba tarkvara projekti arenduse vaatenurgast. Valisin nendeks kaheks projektiks Mozilla Firefox ja Mozilla Thunderbird (varem Mozilla Messaging).
Mozilla Firefox on tasuta ja avaliku lähtekoodiga veebi brauser, mis pärineb internetikomplektist Mozilla Application Suite, mis oli arendamisel 1998-2006. Mozilla FIrefox'i arendavad Mozilla Corporation ning sajad vabatahtlikud. Esmaväljalase brauserist tuli välja 2004. aastal. Firefox'i on arendatud mitmes programmeerimiskeeles: C/C++, XUL, XBL, JavaScript ja CSS. Firefoxi lähtekood väljastatakse kolme litsentsi alla: Mozilla Public Licence (MPL), GNU General Public Licence (GPL) ja GNU Lesser General Public License (LGPL). Varem, kuni versioonini 3.0.5 oli Firefoxil veel Mozilla EULA litsents (end-user-licence agreement), kuid enam mitte.
Mozilla Thunderbird on vaba tarkvaraline avatud lähtekoodiga e-maili klient ja uudistelugeja. Thunderbirdi arendav Mozilla Messaging on osa Mozilla projektist, kuhu kuulub Firefox arendus. Esmaväljalase projektist toimus 2004. aasta lõpus, ning siis kandis ta nime Mozilla Messaging. Meilikliendi lokaliseerimisega tegelevad vabatahtlikud üle maailma ning Thunderbird on tõlgitud enam kui 50 erinevas keeles. Thunderbird on arendatud programmerimiskeeles C++. Thunderbirdi lähtekood väljastatakse 3 erineva litsentsiga, Mozilla Public Licence (MPL), GNU General Public Licence (GPL) ja GNU Lesser General Public License (LGPL), mis on samad ka Mozilla Firefoxi puhul.
Tegemist, siis väga eade projektidega, ise kasutan mõlemat ja ülimalt rahul.
Mozilla Firefox on tasuta ja avaliku lähtekoodiga veebi brauser, mis pärineb internetikomplektist Mozilla Application Suite, mis oli arendamisel 1998-2006. Mozilla FIrefox'i arendavad Mozilla Corporation ning sajad vabatahtlikud. Esmaväljalase brauserist tuli välja 2004. aastal. Firefox'i on arendatud mitmes programmeerimiskeeles: C/C++, XUL, XBL, JavaScript ja CSS. Firefoxi lähtekood väljastatakse kolme litsentsi alla: Mozilla Public Licence (MPL), GNU General Public Licence (GPL) ja GNU Lesser General Public License (LGPL). Varem, kuni versioonini 3.0.5 oli Firefoxil veel Mozilla EULA litsents (end-user-licence agreement), kuid enam mitte.
Mozilla Thunderbird on vaba tarkvaraline avatud lähtekoodiga e-maili klient ja uudistelugeja. Thunderbirdi arendav Mozilla Messaging on osa Mozilla projektist, kuhu kuulub Firefox arendus. Esmaväljalase projektist toimus 2004. aasta lõpus, ning siis kandis ta nime Mozilla Messaging. Meilikliendi lokaliseerimisega tegelevad vabatahtlikud üle maailma ning Thunderbird on tõlgitud enam kui 50 erinevas keeles. Thunderbird on arendatud programmerimiskeeles C++. Thunderbirdi lähtekood väljastatakse 3 erineva litsentsiga, Mozilla Public Licence (MPL), GNU General Public Licence (GPL) ja GNU Lesser General Public License (LGPL), mis on samad ka Mozilla Firefoxi puhul.
Tegemist, siis väga eade projektidega, ise kasutan mõlemat ja ülimalt rahul.
Saturday, November 26, 2011
Nädal 12
Selle nädala ülesandeks on siis läbi lugeda Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO (eesti või inglise keeles) ja kirjuta selle kohta hinnang.
Artiklis toodi välja sõnade häkker ja kräkker erinevused, algselt oleksin isegi mõlemad sõnad ühte patta pannud, kuid siiski on seal erinevused. Nagu ma aru saan, siis see polnud ainult mina, kes nii arvas, tegemist on tüüpilise veaga paljude inimeste poolt.
Autor suhtub lugejasse minu meelest kerge ülbusega, lugejat ei tohiks minu meelest taolisse olukorda panna. Ka kindlad nõuded, mis olid artiklis ära toodud, ei saa nüüd üks ühele võtta, et mis eeldus peab olema, et saada häkkeriks. Minu meelest igaüks teab ise, mis või kes ta on. Näiteks kui ma oleksin häkker, siis okei, väga tore, ma tean ise seda, mul ei ole vaja kellegi õpetussõnu, et kas ma nüüd ikka olen häkker. Oleksin vaikselt omaette, teeksin omi asju, ma ei pea sellest kellegile midaig rääkima, et ma häkker olen.
Ehk siis iga inimese enda asi, kes ta olla tahab ja ei pea tingimata neid õpetussõnu jälgima.
Thursday, November 10, 2011
Nädal 11
Selle nädala ülesandeks on siis kirjeldada, ühte vaba litsentsti lähemalt, kust see on pärit, kes kasutavad ja eripärad.
Valisin selleks vaba tarkvaraks Linuxi. Linux on UNIX'i laadne OS, mile algselt lõi Linus Torvalds, kasutades MINIX litsentsi, 1991. aastal sai alguse Linuxi tuum. Torvalds ei olnud rahul MINIX'i litenstsiga, mis lubas seda kasutada ainult õppetööks ning ta viis OS GNU litsentis alla, ning sellepärast kutsutakse seda ka GNU/Linux. Kompilerimiseks kasutatakse GCC'd, mis on kompileerimissüsteem. Kogu Linuxi lähtekood on avalik ja igaüks võib seda kasutada, muuta ja levitada. Linuxit kasutatakse üha tihemini just serverite OS'na, ka mobiiltelefonides, ruuterites, süle ja lauarvutites.
Linuxi suuremad distributsioonid on Ubuntu, Fedora, openSUSE, Debian, Mandriva, Gentoo ja Slackware.
Valisin selleks vaba tarkvaraks Linuxi. Linux on UNIX'i laadne OS, mile algselt lõi Linus Torvalds, kasutades MINIX litsentsi, 1991. aastal sai alguse Linuxi tuum. Torvalds ei olnud rahul MINIX'i litenstsiga, mis lubas seda kasutada ainult õppetööks ning ta viis OS GNU litsentis alla, ning sellepärast kutsutakse seda ka GNU/Linux. Kompilerimiseks kasutatakse GCC'd, mis on kompileerimissüsteem. Kogu Linuxi lähtekood on avalik ja igaüks võib seda kasutada, muuta ja levitada. Linuxit kasutatakse üha tihemini just serverite OS'na, ka mobiiltelefonides, ruuterites, süle ja lauarvutites.
Linuxi suuremad distributsioonid on Ubuntu, Fedora, openSUSE, Debian, Mandriva, Gentoo ja Slackware.
Nädal 10
Selle nädala ülesandeks on siis anda omapoolne hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi hetkeseisule.
Ausalt öeldes, ma pole väga kursis selle valdkonnaaga, kuid uudiseid ma ikka loen, ning tuleb meelde Apple iPad'i ja Samsungi Galaxy Tab, kus nii öelda Apple esitas hagi Samsungi vastu, kuna viimane hakkas tootma tema loomingut. Ei tea küll mis sellest sai lõpuks (võibolla samsung maksis mingid trahvid vms ära, aga Galaxy Tab'e toodetakse ikka edasi). Kuid siinkohal tekib küsimus, et on see hea või halb kui erinev firma toodab samu tooteid. On ju palju erinevate firmade tooteid, millel on täpselt sama otstarve, näiteks mobiiltelefon, keegi selle ju leiutas, kuid praegu toodavad mobiiltelefone väga palju erinevaid firmasi, nagu näha pole sellest midagi, kõik toodavad rahus enda toodet edasi. Minu meelest on see hea, kuna tarbija tahab valikut ja selleks ongi vaja erinevaid firmasi kes neid toodavad.
Ausalt öeldes, ma pole väga kursis selle valdkonnaaga, kuid uudiseid ma ikka loen, ning tuleb meelde Apple iPad'i ja Samsungi Galaxy Tab, kus nii öelda Apple esitas hagi Samsungi vastu, kuna viimane hakkas tootma tema loomingut. Ei tea küll mis sellest sai lõpuks (võibolla samsung maksis mingid trahvid vms ära, aga Galaxy Tab'e toodetakse ikka edasi). Kuid siinkohal tekib küsimus, et on see hea või halb kui erinev firma toodab samu tooteid. On ju palju erinevate firmade tooteid, millel on täpselt sama otstarve, näiteks mobiiltelefon, keegi selle ju leiutas, kuid praegu toodavad mobiiltelefone väga palju erinevaid firmasi, nagu näha pole sellest midagi, kõik toodavad rahus enda toodet edasi. Minu meelest on see hea, kuna tarbija tahab valikut ja selleks ongi vaja erinevaid firmasi kes neid toodavad.
Monday, October 31, 2011
Nädal 9
Selle nädala ülesandeks on siis vaba tarkvara toote kogemused. Esiteks peab mainima, et ma ei kujutaks absoluutselt arvuit kasutamist ette kui meil ei oleks taolisi võimalusi, mida vaba tarkvara meile pakub. Ise kasutangi põhiliselt vaba tarkvara.
Põhiline vaba tarkvara toode mida ma kasutan on vist Windows Live Messenger. Enamus veebi põhisest suhtlusest käib mul läbi WLM'i. Veel mainib märkimist ära VLC Media Player, mis minu arust on filmide vaatamiseks parim ning ka interneti brauser, ise kasutan selleks hetkel paralleelselt IE9 ja Google Chrome. Mõni aeg tagasi kasutasin selleks ainult Mozilla Firefox'i, aga ma ei tea tüütas mind ära ja tahtsin midaig uut proovida.
Põhiline vaba tarkvara toode mida ma kasutan on vist Windows Live Messenger. Enamus veebi põhisest suhtlusest käib mul läbi WLM'i. Veel mainib märkimist ära VLC Media Player, mis minu arust on filmide vaatamiseks parim ning ka interneti brauser, ise kasutan selleks hetkel paralleelselt IE9 ja Google Chrome. Mõni aeg tagasi kasutasin selleks ainult Mozilla Firefox'i, aga ma ei tea tüütas mind ära ja tahtsin midaig uut proovida.
Subscribe to:
Posts (Atom)